TERE SULLE, TERE MULLE, TERE MEILE KÕIGILE.

TERE PÄIKE,TERE MAA , TERE SUUR JA VÄIKE SÕBER KA!

 

HOMMIKURINGISALM

"TERE MU VARBAD, PÕLVED JA KÄED," (puudutab varbaid, põlvi ja näitab käsi)

"TERE MU SÕBRAD, KEDA SIIN NÄEN." (lehvitatakse ja nimetatakse kõigi laste ja õpetajate nimed)

 

 

SUVETEED

MILLISED ON SUVE TEED?

ÜHEL KÜLJEL KULLERKUPUD,

AGA TEISEL TAKJANUPUD,

ÜLAL PÄÄSUD, PÄIKSESÄRA,

SELJATAGA LINNAKÄRA.

EES ON METSAD, MEREVEED,

SELLISED ON SUVETEED. 

KINGIN EMALE MA LILLI

 

Kingin emale mal lilli

mängin talle vilepilli!

Emale teen kalli-kalli,

kingin talle sooja salli!

 

Pika pai teen ka,

ütlen armas oled Sa!

Lõpuks talle kaissu poen,

luuletuse talle loen!

 

 

 

Lepatriinu lenda, üle metsa rända!

Hoogu veidi võta, kaugele siis tõtta! 

                                   Käemäng „Kuketibu Kiki-Koki“

                                                             Kuketibu Kiki- Koki, (pöial ja nimetissõrm kokku- lahku)

Nisuterakesi noki (sõrmedega nokkimisliigutused peopesas)

Pallipaksuseks end söö, (näidatakse kätega)

Kasva suureks üleöö. (tõustakse püsti ja sirutatakse käed pea kohale)

Terve laps on spordilaps.

(paigal marssimine)

Terve laps on jooksulaps.

(paigal jooksmine)

Terve laps on mängulaps.

(plaksutamine)

Terve laps on naerulaps!

(plaksutamine ja naeratamine)

Lumi sulab sull- sull-sull.

(käed ees sõrmede liigutamine)

Õues vesi sull-sull-sull.

(käed ees sõrmede liigutamine)

Mina õues sull-sull-sull.

(käed ees sõrmede liigutamine ja koha peal tammumine)

Kummikud on märjad mul!

(pea vangutamine ja oma jalgade vaatamine

                         

                             HOMMIKURINGI SALM

Igal uuel hommikul

ütlen: Tere hommikust!

Igal uuel õhtul

ütlen: Tere õhtust!

Siis, kui saabub öö,

ütlen ma: Head ööd!

Siis, kui päike taevas.

ütlen: Tere päevast!

MILLEST KÜLL...

Millest küll on tehtud

väikesed tüdrukud,

millest küll on tehtud

väikesed tüdrukud,

suhkrust ja jahust ja maasikavahust, vaat,

millest tehtud on

väikesed tüdrukud!

Millest küll on tehtud

väikesed poisid,

millest küll on tehtud

väikesed poisid...

Tiigrist ja konnast ja kutsikahännast vaat,

millest tehtud on väikesed poisid!

Kollane on kodumaa päike,

punane on õunake väike.

Roheline on kodumaa rohi,

sinine on taevas ja tuulekohin.

Pruun on puude tüvedevärv,

   must on maa, kuid muld on märg.

KÄEMÄNG

Kui mul on tuju paha,

(käed rinnal vaheliti ja huuled mossi)

siis keegi mind ei taha!

(pea raputamine)

Paha tuju puh, puh,

mine ära puh, puh!

(käega löömine)

Laps siis rõõmsalt naeratab

(naerune nägu)

ja sõber teda rõõmsalt kallistab!

(käed ümber enda või sõbra kallistamine)

Päeval paistab päike ja öösel kumab kuu.

Olen ise väike, kuid mu jõud on suur.

Käemäng: Lumememm

Veeretame palli, suure lumepalli. (kätega suured ringjad liigutused)

Lumememme keha (pai rinnalt kõhule)

Saame sellest teha.(patsutatakse rinnale)

„Näita kus on suur ring (laps näitab). Õige see on lumememme keha. Mis lumememmel veel on?(Laps vastab.) Teeme lumememmele pea!“

Veeretame palli, väikse lumepalli (kätega väiksed ringjad liigutused)

Lumememme pea tuleb sellest hea (võetakse kätega oma peast kinni ja kallutatakse seda paremale ja vasakule)

 

Õue

Õue, õue! Salli panen kaela.

Õue, õue! Mütsi panen pähe.

Õue, õue! Püksid panen jalga.

Õue, õue! Jope panen selga.

Õue, õue! Luku panen kinni.

Õue, õue! Saapad panen jalga.

Õue, õue! Kindad panen kätte.

 

LINNUKENE OKSA PEAL

Linnukene oksa peal,

Piiksub, vaene, kurvalt seal.

Lumi katab maad, kust sa süüa saad?

Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke.

Nüüd sa süüa saad, ole mureta.

 

LIISUSALM

Oksal väike linnuke.

(peopesade kokku panemine)

Laps tõi tera temale.

(sõrmeotstega terade puistamise matkimine)

Linnukesel hea meel.

(nägu naerule tõmbamine)

Toksib teri veel ja veel!

(sõrmedega vastu põrandat koputamine)

MÄNG PALLIGA

Hop-hop, hop-hop pallike!

Veereb, veereb kaugele!

Otsi üles pallike!

 

KÄEMÄNG "PÄKAPIKUD"

Lapsed voodis magavad. (käed põse all, silmad kinni)

Päkapikud komme jagavad.(teeme jagamisliigutusi)

See päkapikk paneb Atsi sussi sisse.(parema käe ja nimetissõrme ja pöidlaga painutada vasaku käe sõrmi, alustades väikesest sõrmest)

See päkapikk Mari sussi sisse.

See päkapikk Triinule.

Ja see päkapikk Mikule.

Oi aga see päkapikk alles magab.

Sakutame teda tasakesi:

(võetakse pöidlast kinni ja raputatakse kergelt)

„Ärka üles, unimüts!“

Päkapikk ärkabki ja jookseb koos teistega tööle.

(näpud jooksevad selja taha). 

 

SALM PI-PI PIPARKOOK

Pi- pi piparkook, (käed suu ees ja sosinal öelda) 

Tuli meie majja! (kükkis kõnd)

Pi- pi piparkook (valjult öelda)

Hüppas kuuse alla! (koosjalu hüpped näidatud suunda)

KES ELAB METSA SEES?

Kes elab metsa sees? 
Kes elab paksu metsa sees? 
Kes elab metsa sees? 

Seal elab päkapikk. 
Seal elab väike päkapikk, 
Seal elab päkapikk. 

Mis teeb see päkapikk? 
Mis teeb see väike päkapikk, 
Mis teeb see päkapikk. 

Ta saiu küpsetab. 
Ta maitsvaid saiu küpsetab, 
Ta saiu küpsetab. 

Mis maksab saiapäts. 
Mis maksab väike saiapäts? 
Mis maksab saiapäts? 

Viis hästi pikka paid. 
Viis hästi, hästi pikka paid, 
Viis hästi pikka paid.

 

MINA OLEN PÄKAPIKK

Mina olen päkapikk, päkapikk, päkapikk! (käega osutab rinnale)

Peas mul ilus tutimüts, tutimüts, tutimüts! (moodustab pea kohal harali sõrmdega kolmnurga)

Mina astun tip ja tap, tip ja tap, tip ja tap! (kõndimine)

Tutike teeb sips ja saps, sips ja saps, sips ja saps! (labakätega lehvitamine kõrvade kõrgusel)

 

NÄPUMÄNG "PEREKOND"

Sõrmed tulevad rusikast välja ühekaupa, alustades pöidlast:

See mu vanaisake

See mu vanaemake

See mu kallis isake

See mu kallis emake

See me väike pisipõnn

Kõik me kokku perekond.

NÄPUMÄNG "MUL ON VIIS KOERAKEST!"

Mul on viis koerakest (libista parema käe sõrmedega üle vasaku käe sõrmedest)

üks liputab saba (liiguta kõiki sõrmi, alusta väikesest sõrmest).

Teine käib karjas.

Kolmas valvab maja.

Neljas jookseb metsarajal.

Viienda viin jalutama (teha pöidlaga ringe).

MIDA KINGIN ISALE?

Mida kingin isale?

(pea vangutamine külgedele)

Kallis isa minule.

(noogutamine)

Mida kingin isale?

(pea vangutamine külgedele)

Kaardi teen ma isale!

(noogutamine)

LAVASTUSMÄNG

Metsas kõnnib karuke

mett ta otsib endale.

Kõnnib, kõnnib karuke,

mättale jääb puhkama.

Lapsed metsa lähevad,

... karukese leiavad.

Ärka, ärka karuke,

püüa kinni lapsuke!

NÄPUMÄNG "VIIS VÄIKEST LINDU"

Viis väikest lindu, viis väikest lindu,

viis väikest lindu istus oksa peal. (Näidatakse viit sõrme).

Üks lendas ära! (Üks sõrm kõverdatakse) Vurr!

Neli väikest lindu... jne.

Ühtegi lindu, ühtegi lindu,

ühtegi lindu polnud oksa peal.

 

KÄEMÄNG

Tii tii tihane (lendamisliigutused).

Vaa vaa varblane (lendamisliigutused)

Lendas üle oa-aia, kargas üle kapsa-aia.

Üle metsa vurr! 

JALUTUSKÄIK VIHMAVARJUGA:

Tip-tip-tip-tip jooksuga

vihma pilvest kallab.

Tip-tip-tip-tip rutuga

vihmavarju alla!

(vihmavari lahti ja lapsed jooksevad varju alla).

Tuulekene puhu sa,

aja pilved minema (lapsed puhuvad).

LIIKUMISMÄNG "SÜGISTUUL"

Aias kõnnib sügistuul (kõnnitakse)

Nopib lehti põõsalt - puult (matkitakse kõrgemat ja madalamt noppimist)

Millist lehte tahab tuul (laiutatakse käsi)

Kollast lehte tahab tuul (valitakse leht)

Tral-lal-laa, tral-lal-laa (lehvitatakse)

Sügislehed tantsivad (visatakse lehed õhku).

SUSS, SUSS KAPSAUSS

Suss, suss kapsauss, vagu taga ajab.

Suss, suss, kapsauss, sõpru taga ajab.

Suss, suss, kapsauss, vaata vihma sajab!

(kordame õuna- ja seeneussiga)

 

ÕUNAKE

Õunakene tots-tots,

kukkus oksalt pots-pots!

 

ÕUNAKE

Oh kui ilus õunake,

ilus maitsev PUNANE.

Selle mulle emme tõi,

sest, et olin talle pai.

 

 SALMIKE PORGANDIST

Mina olen porgand,

olen ilus porgand,

mina elan mullas,

suureks kasvan seal!

 

LIIKLUS

Auto sõidab sõiduteel,

mina kõnnin kõnniteel.

Oi-oi on tore see,

et igaühel oma tee.

Nii ei juhtu õnnetust

ja liigelda on lausa lust!

 

HOMMIKURINGI SALM

Tere mulle, tere sulle

tere meile kõigile!

Tere päike, tere maa,

tere suur ja väike sõber ka!

PEALE SÖÖMIST LOEME SALMIKEST:

Tänan päikest, tänan maad,

tänan kokatädi ka!

AITÄH!

 

ENNE SÖÖMA MINEKUT LOEME SALMIKEST:

Sööma, sööma,

laud on lapse töömaa.

Pudrumägi kuhu?

Lusikaga suhu.

Emata, isata,

kärata, kisata.

 

KÄTEPESU SALMIKE 

Küll on hea soe vesi,

puhtaks meie käed pesi.

Pritsin siia, pritsin sinna,

märjaks tegin oma rinna!